Oled sa kogenud midagi sarnast? On olukordi, kus sa tead, mida oleks õige teha, aga see tundub liiga raske, ebamugav või vastuolus sinu tunnetega. Lihtsam on edasi lükata, vältida või teeselda, et probleemi pole. Mõnikord ei ole küsimus teadmatuses, vaid valmisolekus.
Peegeldus
Joona lugu näitab, et vastutuse eest põgenemine ei too rahu. Mitte seepärast, et Jumal karistaks, vaid sest põgenemine kisub inimese lahku iseendast. Samas ei ole vastumeelsus Jumalale takistuseks, et lugu edasi läheks. Joona ei ole ideaalne tegelane – ta vaidleb, põgeneb ja solvub –, aga Jumal ei katkesta vestlust.
Ta jätkab, õpetab ja ei sunni, vaid küsib lõpuks küsimuse, mis ulatub sügavamale kui tegu ise: kas sa oled valmis nägema olukorda mitte ainult oma haava? See ei ole nõue muutuda paremaks, vaid valmisolek näha rohkem, kui sa praegu näed.
Joona
Joona sai Jumalalt selge ülesande, kuid see ei sobinud talle. Ta ei olnud valmis minema kohta ega inimeste juurde, keda ta ei tahtnud, ja ta otsustas põgeneda – sõna otseses mõttes vastupidises suunas. Ka siis, kui Jumal teda tormi ja suure kala kaudu peatama pidi, ei kadunud Joona sisemine vastumeelsus. Ta täitis lõpuks küll ülesande, kuid oli pahane, et Jumal osutus halastavaks just nende vastu, keda Joona ei pidanud selle vääriliseks (Jn 1–4).