Elu võib kanda sind kohtadesse, kuhu sa ise ei oleks astunud. Otsused sünnivad sinu ümber, mitte sinuga koos. Ja kui see kestab liiga kaua, võib tekkida tunne, et sinust vaadatakse läbi – et sa oled olemas, aga mitte päriselt kohal kellegi jaoks.
Peegeldus
Haagari lugu meenutab, et ka siis, kui inimesed ei märka või ei hooli, ei kao inimene Jumala pilgu alt.
On kohti, kuhu sa ei tahtnud sattuda – olukordi, mis ei olnud sinu valik. Seal on lihtne hakata end nägema eksitusena, kõrvaltegelasena kellegi teise loos. Aga just seal ütleb Piibel, et Jumal nägi. Ta ei vaadanud mööda ega kiirustanud edasi. Ta nägi hirmu, väsimust ja segadust – ja nägi samal ajal ka sinu väärtust.
See tähendab, et sinu olemasolu ei ole juhus. Sa ei ole vale pööre ega üleliigne peatükk. Isegi kui teised sind ei märka, ei ole sa Jumala jaoks nähtamatu.
Haagar
Haagar oli teenija, kelle elu üle otsustasid teised. Teda kasutati lahenduseks probleemile, mida ta ise ei tekitanud, ja kui olukord muutus keeruliseks, jäi ta üksi. Haagar põgenes kõrbe, rasedana ja abitus seisus, teadmata, mis temast edasi saab. Just seal, paigas, kus ta arvas end olevat täiesti mahajäetud, kõnetas Jumal teda ja nimetas end esimest korda Piiblis Jumalaks, kes näeb. Haagar sai kinnituse, et tema elu ja tema laps ei ole unustatud (1Ms 16:1–14; 21:14–19).